Mõtle läbi mida sul on vaja teada oma kliendilt, enne kui hakkad talle veebisaiti looma

Koostaksin projektiplaani ja siis kavandid, mis koosneks kõige põhilisemast infost. Toimiksin järgnevalt:

Esmalt tasuks tutvuda kliendiga kes soovib veebisaiti.
Kes ta on ? Millega firma tegeleb ? Kas on juba mingi bränd välja kujunenud ? Üleüldine info kontaktandmete ja äri ajamise aegade kohta tuleks kasuks.

Järgmisena uuriks välja mis seis on antud kliendil veebisaitidega hetkel.
Kas on olemasolev veebilehekülg ? Kui ei siis kas on domeeni nime osas eelistusi ? Kui veebisait on olemas siis vaataks koos selle üle ja paneks kirja millega rahul ollakse ja millega ei olda rahul.

Kolmandaks suuremaks vestluse teemaks ilmselt ei oleks enam piinlik küsida ka kliendi soovitava veebisaidile suunatava eelarve suurust. Ilmselgelt rahulolev klient ja hea kommunikatsioon on tähtsam kui odavalt tehtud töö. Seega sealt edasi teaks ka kui kõrgele sihtida muude lisadega nagu disain/logod/funktsioonid/APId jms.

Neljandaks paluks kliendil natuke ise ringi surfata (annaks talle mõned lingid lahedate disainidega) ja annaks ülesandeks leida vähemalt 5 lehte mis nende mõtetega kokku sobivad. Räägiks ka natuke negatiivsetest näidetest ( väldib hiljem piinlikke olukordi kui midagi jäi rääkimata ). Paneks koos kirja kõik teenused mida klient sooviks. Alustades disaini tegemisest, logode muutmine(?), saidi funktioonid, ühenduvused (FB, google, SEO jms).

Oluline oleks ka veebisaidi arendajal, teada, kuidas eristab antud klient teistest ettevõtetest kes tegutsevad samas valdkonnas. Kindlasti annab klient ettevõtte põhimõtteid, motivatsiooni, motot, väärtushinnanguid edasi kanda ka suhtluskanali disainimisel.

Räägiks põhjalikult sellest, et kes millal ja miks seda lehte külastama hakkaks. Ehk mis oleks lehe külastaja eesmärk number üks, kaks, kolm jne. Räägiks veel sellest milliseid asju veebilehe tüüpiline külastaja on harjunud nägema sellel veebilehel ja mida mitte. Ehk et ei tekiks ebameeldivaid üllatusi, kus mõni funktioon mis ennem töötas väga hästi ja uue versiooniga see kaotatakse ära (väga pahased püsikliendid). Paneks paika ka mingid mõõdetavad eesmärgid mida see lehekülg peaks täitma (kui see kliendi jaoks oluline on ).

Jätkaks vaba vestluse vormis, et koguda kokku kõik muu info mis varem märkamata jäi.

Antud info põhjal koostaks kavandid (screenshotid) ja kutsuks kliendi teisele kohtumisele, kus vaataks koos üle kavandid ja koguks veel infot mis varem mainimata jäi. Kui kavandid sobivad siis ilmselt olekski aeg progemisega alustada.

Weyl, E. (2009), 22 Questions to Ask Before Developing a Website. Loetud aadressil http://www.evotech.net/blog/2009/04/22-web-client-ued-questions/.

https://veebiarendus.wordpress.com/2015/02/09/iii-teema-veebisaidi-nouded-dokumenteerimine/

https://veebiarendus.wordpress.com/

 

HTTP ohud ja HTTPS vajalikkus? Kui kulukas see on ja mis võimalusi veebimajutused pakuvad?

Piltlikult seletades HTTP lehekülje kasutaja saab ja saadab teele pakette mida kõikidel on võimalik näha. Kiire guugeldus ja paistab, et neud tutoriale on päris palju: http://mile2.com/latest-news/password-hacking-with-wireshark.html, https://www.youtube.com/watch?v=Pb6Nd7Cl5XM jne.

(Wireshark, 2011)

HTTPS krüpteerib andmed, seega võrgu liikluse jälgija ei saa aru mis andmeid liigutatakse. Kas HTMLi häkkimine on probleem ? Jah.

(Sparrows, 2013)

Siin küll on 2013 aasta statistika, et ja väidetavalt umbes pooli ameeriklaste arvutid on üritatud mingid häkkerid puudutada.

Miks HTTPSi ei kasutata ? Ta on kallis. Seda kahel põhjusel. Esiteks maksab SSL sertifikaat, kui mitte väga palju , alates 15 eurot aastast kuid mõni parem pakett mitme lehe haldajale on üle 300€. Teine põhjus miks HTTPS on kallis peitub selles, et mitut HTTPS lehte ühe Apache serveri virtuaalsete hostide peal hallata on keeruline.

T. M. McGuire. (2012). HTTPS Virtual Hosts in Apache. http://www.crsr.net/Notes/Apache-HTTPS-virtual-host.html
Sparrows P. (2013). 2013 Cyber Attacks Timeline Master Index. http://hackmageddon.com/2014-cyber-attacks-timeline-master-index/

https://veebiarendus.wordpress.com/2015/02/02/ii-teema-veebimajutus/

Mõtetega kontrollitav robootiline käsi

Jan Scheuermann kaotas aastal 2003, amüotroofse lateraalskleroosi tõttu, kontrolli oma keha üle. 2014 aastal suutis ta oma mõtete abil
kontrollida robotkätt, millega ta sai tõsta ja paigutada erinevaid objekte. Robotkäe töötas välja Jennifer Collinger Pittsburgh Pennsulvania Ülikoolist.
Kasutades kahte väikest elektrivõrku, mis on sisestatud Jan Scheuermanni ajju, motoorikat kontrollivasse ossa.
Õppivad arvuti programmid seostavad eletrilisi signaale ajus robotkäe liikumistega. Tarkvara suudab hetkel eristada nelja liigutust käe laba osas.
Teadlased, kes selle süsteemi välja töötasid, ütlevad, et nii ulatuslikku liikumiset pole varem sarnase tehnoloogia abil suudetud teha. Hetkel plaanitakse
suurendada erinavid käe liigutusi mida algoritm suudab tuvastada. Kaugemas tulevikus plaanitakse see tehnoloogia ka massidesse viia.

Collinger, J. Journal of Neural Engineering, DOI: 10.1088/1741-2552/12/1/016011 ja http://www.newscientist.com/article/dn26703-thought-control-makes-robot-arm-grab-and-move-objects.html#.VJLCwyusVvQ

Digiaedik

Mark Andrejevic nimetab digiaedikuks oma artiklis seda, et kõik mis sa teed, ostad, kirjutad, jätab endast jälje. Seda informatsiooni salvestatakse ja töödeldakse erinevatel eesmärkidel, näiteks võib Facebook, Youtube või Google võtta arvesse, sinu sugu, vanust ja eelnevalt otsitud sõnu ja kuvada sulle reklaame vastavalt sellele.

Usun, et selles valdkonnas on toimunud väga huvitavaid arenguid. Algoritmid, mida kasutatakse inimestele reklaamide kuvamisel, on nö tehislikud neuronite võrgud. Need algoritmid õpivad Ip aadressi või kasutaja käitumist, tema huve ja vastavalt sellele ennustavad mis neile veel meeldida võiks. Näiteks hiljuti guugeldasin, et osta amazonist uusi saapaid ja järgmine kord kui Facebooki lahti tegin vaatas mulle vastu jalatsite veebipoe reklaam. See näitab, et algoritmid õpivad väga kiirelt ja oskavad minu vajadusi arvesse võttes paremini reklaami eesmärki täita. Ütleks, et see on positiivne. Võimalik, et usaldan internetigigante liiga palju enda infoga, kui usun, et nad ei kasuta seda ära kurjasti.

Kirjuta lühike kokkuvõtlik iseloomustus IT profi kohta Eestis aastal 2014 (vajalikud eeldused, omadused ja oskused)

Isiklikust kogemusest võin öelda, et päris raske on saada IT valdkonda tööle, seega professtionaaliks ma ennast kindlasti et pea. Aga tean mis suunas arenema pean, et seda saavutada.
Usun, et erialane haridus on vajalik professionaali staatuse saavutamiseks.
IT proff käib kaasas tehnoloogiliste arendustega IT valdkonnas. Teadmine ja oskus rakendada raksemaid algoritme IT lahenduste loomisel on vajalik. Kahju on kuulda IT meeskondadest kes üritavad lahendada raskeid IT probleeme aegunud või vale tehnoloogia abil. Näiteks hiljuti kuulsin meeskonnast, et üritas lahendada OCR (optical caracter recognition) probleemi, aga ei suutnud sellega toime tulla, sest koostamisel ei kasutatud masin-õppe algoritme. Sellest on kurb kuulda, sest iseenesest oli meeskonnal väga hea idee – teha raamatupidamise arvutiprogramm. OCR asemel laetakse kviitungi pilt pilveserverisse ja sisestamise teeb ära India odavtööjõud. Mina ütleks, et see ei ole optimaalseim lahendus antud probleemile. Sellepärast on tähtis , et IT inimesed on kursis uusimate arengutega IT valdkonnas.
Meeskonnas töötamise kogemus on vajalik ja muidugi peab professionaal olema töökas inimene.
Müügioskus on vajalik, sest tihti peab IT spetsialist keerulisi probleeme seletama muu valdkonna inimesele, kes ei mõista IT maailmast väga palju.

Tarkvara ergonoomika

Kasutajasõbralikkus on väga oluline osa. Kui kasutaja leiab kõik nupud üles siis seda vähem on probleeme tarkvara tootjal kasutajate probeleemide lahendamisega.
Kasutan ise Windows 8.1 versiooni , kuid vanadest harjumustest on raske lahti saada. Sellepärast kasutan Shell classic start menüü programmi, mis toob tagasi start menüü, nii nagu see oli eelmisel Windowsi versioonil. Microsoft on õppinud oma veast ja uuel windows 10 versioonil on see atribuut juba sissse programmeeritud.
Paar päeva tagasi alustasin uue programmi kasutamist, mis võimaldab luua õppivad algoritme big data probleemide lahendamiseks. Näiteks finantsturgude analüüsiks või ilma ennustamiseks. Kuigi tootja lubas, et see on üks kõige kergemini kasutatavaid programme mis selles valdkonnas on loodud, osutus see parjakas pähkliks. Nii olen ma juba kaks päeva järjest õppinud seda kasutama. Kahjuks pole tootjal piisavalt näiteid sellest programmis ja hetkel uurin võimalikku asendust sellele. Seega mida vähem kasutajal probleeme selle tarkvaraga tekib, seda rohkem kasutajaid tootjale lojaalseks jääb.