Kuidas valida digitaalset fotoaparaati

Fotograafia on minu hobi millega alustasin umbes keskkooli alguses. Tallinna Kunstigümnaasiums, minu keskkoolis, oli isegi fotograafia tund, kus osalesin. Ma ei pea ennast eksperdiks aga tubliks harrastajaks kindlasti. Soovin anda paar nõuannet sellest, kuidas valida endale õige digikaamera, mis ei ole liiga kallis ning ei jää ka liiga nõrgaks.

Olen märganud tendensi, et inimesed, kes fotograafiat väga tõsiselt ei võta on hakanud „seebikarpe“ vahetama professionaalsemate peegelkaamerate vastu. Järelikult on rahva jõukus tõusnud aga peegelkaamerate hinnad paigal seisnud. Kindlasti on see tarbijate võit, sest kaamerad kestavad kaua, on vastupidavad ning korralikke kasutatud aparaate on müügil palju. Mingil määral on see tootjate enda viga, et nad nõnda vastupidavaid kaameraid teevad, aga innovastioon peegel kaamerate valdkonnas, peale digitaalse revolutiooni, on suhteliselt harv juhus.

Kaamera valimisel peaks kõige enam mõtlema selle peale, mis eesmärk selle kaamera kasutajal on. Kui soovitakse pilti teha puhkusel käimisest, siis pole mõtet kulutada suuri summasid. Kui kasutaja soovib pilte teha mälestuseks, ega huvitu säriajast siis kompaktkaamera sobib väga hästi.

Üks parimaid asju nö seebikarbi juures on tema kompaktsus. Tegelikult see on ka professionaalsete kaamerate puhul tähtis. Mida väiksem kaamera seda tihemini seadet kasutatakse. Mul on nii kompaktkaamera kui ka peegelkaamera ja ma kasutan neid erinevatel juhtudel. Peegelkaamera on kindlasti mulle mugavam kasutada, sest mul on suured käed ja ta istub mõnusalt kätte.

Ma õppisin fotograafia kohta oma vennalt, kes õpetas mulle kuidas isa vana Zentit kaameraga pilti teha . Alguses see ei olnud lihtne. Esmalt tuli valgust mõõta, siis pidid mõtlema millist pilti sa soovid saada, seejärel pidid määrama ava suuruse ja arvutama säriaja. Kui oli aeg uut filmi osta, siis sain selgeks ka ISO tähenduse. Kõik inimesed, kes tahavad fotograafiat tõsiselt võtta peaksid alustama filmikaameraga, sest nii nad õpivad põhitõed kiiremini selgeks, et hiljem vältida piinlikke olukordi. Kui ostetakse professionaalne peegelkaamera ja kasutatakse ainult automaat-reziime. See, minu arvates, on see raha raiskamine või lihtsalt uhkustamine. Peegelkaamera ostetakse sellepärast, et saaks ise osaleda pildi valmimise protsessis, et tulemuseks oleks jalustrabav foto.

Esimeste digitaalset kaamerate ilmumusel oli valiku sooritamine lihtne. Kui sul oli raha siis ostsid kõige suuremate pikslite arvuga kaamera. Olukord on muutunud, Nokia 808 PureView telefonil on 41 megapikslit ja numbrite järgi peaks ta ära ka korralikule keskklassi kaamerale. Aga rohkem ei ole alati parem, eriti telefonide puhul, kus kogu mehhanism on surutud kahe eurose mündi suuruse ala sisse. Kui objektiivi lihtsalt ei ole siis head fotot on naiivne loota. Kui otsid fotoaparaati umbes 500 euro eest siis pikslite arv on lihtsalt number millega müügimees üritab sulle midagi pähe määrida. Soovitan hoiduda kallitest kompaktkaameratest, selle raha eest saab korralikku peegelkaamera ja kasutatud peast isegi paar aastat vana professionaalse kaamera korraliku objektiiviga.

Enne ostmist uuri, mida sa kaameraga kaasa saad. Kui sa küsimusi esitamata ostad elektroonilisi asju siis võid saada negatiivse kogemuse. Tihti ei pane tootjad kaameraga kaasa akusid, akulaadijaid, mälukaarti jms. Kui ostad peegelkaamerat siis kaamera ise pilti ei tee, tal on vaja obektiivi ka. Enne ostmist kontrolli kaup põhjalikult üle. Akud, laadija ja mälukaart ei ole ka odavad osta.

Peegel-ja kompaktkaamera vahepealne aparaat ehk  advanced kompaktkaamerad, mõned nendest on ka eemalduvate objektiividega, mis omakorda ei sobi tavalistele peegelkaamertele. Need kaamerad pakuvad kõiki  peegelkaamera võimalusi aga väiksema kaalu ja suurese juures. Lisaks nad istuvad ideaalselt kätte. Kui igal peegelkaameral on auk ja ekraan, et pilti rihtida, siis advanced kompaktkaameral on ainult ekraan. Hinna poolest üks kallimaid variante,

Ma oman digitaalset- ja filmikaamerat. Digitaalse kaameraga on mugav pildistada perekondlikke sündmusi ja klõpsutada niisama vingeid pilte. Loodusfotosid käin tegemas ainult filmi peale. Tundub rohkem nagu sündmus kui pildistad filmile. Samuti kasutan lisavastustust nagu näiteks statiivi ja polariseerivat filtrit, UV filtrit ja erinevaid kiilfiltreid, mis kõik aitavad parandada pildi kvaliteeti. Minu jaoks on pildi tegemine rohkem sündmus kui tulemuste nägamine.

Kaamera tuleb osta lähtudes eesmärgist ja võimalustest. Kui käisid poes ja vaatasid endale sobiva kaamera välja, siis enne ostu sooritamist heida pilk kasutatud aparaatide turule. Aegajalt leiab seal tõelisi pärle uskumatu hinna eest. Kui sul on piiratud eelarve, siis ära osta käige kallimat kaamerat mida saad. Jäta natuke alles ja osta selle eest statiiv ja mõned filtrid, näiteks UV ja polariseeriva filtri. Statiiv parandab pildi kvaliteeti palju rohkem kui paar sada eurot kallim kaamera, ning filtrid annavad igale pildile profesionaalse sära.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s