Elu ilma sotsiaalse tarkvarata

Sotsiaalne tarkvara on veebipõhine tarkvara, mis võimaldab inimestevahelist e-suhtlust. Suhtluskeskkonnaks võib nimetada igat keskkonda, kus kasutajad üksteisega suhelda saavad. Sotsiaalne tarkvara on aga midagi hoopis kavalamat. Need on leheküljed või keskkonnad, kus kasutajad saavad jagada oma ideid, tekitada matejali ja jagada seda omavahel. Iga inimene, kes on internetis käinud on kokkupuutunud sellega. Paljud näevad sotsiaalses tarkvaras ainult ajaraiskajat aga mina või julgelt öelda, et kasutan seda õppetööks juba gümnaasiumist. Paljud teenivad elatist sellest valdkonnas ja mõni on lausa ratsa rikkaks saanud. Kuid pole head ilma halvata, kurb on mõelda, kui palju aega noored raiskavad Facebook’is teiste imetlemisele. Kas saab ka ilma sotsiaalmeediata ?

Märkame aina enam kui paljud sõltuvad sotsiaalsest tarkvarast. Algklassideski nõutakse lastelt arvuti ja interneti olemasolu. Selle puudumist ei tolereerita. Leian, et sellised arengud on seotud rohkem infoühiskonna tõusuga ja Eesti e-riigi arenguga. Koolis said targaks ka meie vanemad, kes siis ei olnud arvutist kuulnudki. Ei ole õige väita, et elu oli siis must ja valge, kuid informatsioon liikus kindlasti aeglasemalt. Informatiooni üleküllusega me saame küll uhkeldada oma esivanemate ees. Ligikaudsed arvutused näitavad, et kui sa hakkaksid tervet Google sisu lugema 10 tundi päevas, siis sul läheks üle kaheksa miljoni aasta. Selliseid raamatukogusid siis polnud olemas. Kuid olenemata selles, et me omame nii lihtsat ligipääsu suurele informatiooni kogule, ent tänapäeval inimesed ikka kukuvad eksamitel läbi.

Kindlasti tuleb mainida, et on ka justnimelt õppimise aintamiseks loodud keskkondi. Näiteks e-kool on Eestis väga hästi õnnestunud projekt. Sotsiaalseid tarkvarasid on seinast seina, igaüks lahendab erinevad probleeme, ning on ka neid kes üritavad kõike korraga. Näiteks e-mailiga ei saa suuri faile saata, selleks on selline tore tarkvaraka nagu Dorpbox. Läbi selle keskkonna saad sa jagada suuri faile kellega tahad, ja võid ka kasutada seda hoiustamise kohana, kui liigud mitme arvuti vahel. Minu lemmikuks on aga kindlasti Google’i loodud keskkond, kus omavahel on integreeritud e-post, suhtluskeskkond, brauseripõhine dokumendihaldus ja võimalus ühe dokumendi kallal rühmatööd teha. Lisaks sellele veel on seal sisu haldus aplikatioon Googel Reader, mis antud hetkel ei tööta, aga on väga kasulik tööriist, kui soovid maailma asjadega kursis olla, aga ei taha igat uudislugu läbi lugeda. Reader toob sinusni kõige tähtsamad killud tekstidest milles sa huvitatud oled.

Millepärast üldse on vaja sotsisaalset tarkvara? Esialgne idee oli ajasäästmine. Saates elektronkirju, me säästame aega, paberit ja raha. Selle asemel, et sõpradele külla sõita me suhtleme Skype’i teel. See kõik peaks tähendama, et meil jääb tohutult aega üle, et tegeleda spordiga ja veeta aega puhates. Kahjuks ei ole nii. Liiga palju raisatakse aega suvalistel lehkülgedel või imetledes sõpru sotsiaalmeedias. See ei tähanda, et inimloomus on muutunud. Ma usun, et aega raisati ka kiviajal aga kindasti suheldi lähedastega rohkem ja näost näkki, vanamoodi.

Sotsiaalse tarkavara areng on äratanud uusi võimalusi ärimaailmas.. Uued kanalid nagu Facebook, on loonud võimalused globaalseks toodete reklaamiks, kui sul raha on. Seal mängitakse mänge ja loositakse auhindu. Kõik see tähendab, et lõpuks ometi on leitud viis kuidas sinu sõprust teiste inimestega rahaks teha. Enne selliseid sotsiaalseid kanaleid oli võrkturundus ainuke valdkond, mis seda inimlikku nõrkust ära kasutas. Lisaks kõigele oleme me vabatahtlikult endast pilte sinna riputanud ja kõik oma huvid ja hobid üles märknud. Isegi suhtestaatus on avalik info. Muidugi tähendab see väga efektiivset turundamist, sest igaühele saab kuvada erinevat reklaami. Kuid ona ka positiivseid asju sotsiaalmeediast sündinud. Näiteks oli Twitter üke peamiseid informatiooni kanaleid läänemaailmale, kui toimus nn araabia kevad. Interneti vabadus ja kerge ligipääs loob tingimused kus kasutajate hea tahte korral levib väga kiire ja täpne informatioon olukordadest üle maailma väga kiiresti. Lisaks sellele, sotisaalmeedias otsustavad kasutajad ise mida nad näha tahavad või mis nende meelest on vale. Seega kindalsti saame me rääkida väga suurest sõnavabaduse kasvust.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et sotsiaalsel tarkvaral on väga selged plussid aga ka mõned negatiivsed küljed. Sõnavabaduse, ärivõimaluste ja uute tutvuste varjuküljeks on privaatsuse vähenemine ja järjekordne ajaraiskajast interikeskkond. Sotsiaalse tarkvarata ei saa. Ajaga tuleb kaasas käija, muidu jääme teistele jalgu. Selleks ongi hea õppida informaatikat, sest siis saame ise kujundada oma sotsisaalset tarkvara, rohkem produktiivset ja vähem ajaraiskajat.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s